tag:blogger.com,1999:blog-2041610516672840682024-02-08T10:06:10.040-08:00RahvamuusikaEye Girl :)http://www.blogger.com/profile/17042464506374667044noreply@blogger.comBlogger8125tag:blogger.com,1999:blog-204161051667284068.post-77419977345952600832012-05-31T04:36:00.003-07:002012-05-31T04:36:42.561-07:00Rahvamuusika ajalugu<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
<u><b>Traditsiooniline
eesti muusikakultuur</b></u></div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
<br />
</div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
<span style="text-decoration: none;">
</span>Eesti rahvamuusika ajalugu ulatub teadaolevalt kahe-kolme
aastatuhande taha. Just umbkaudu nii vanaks loetakse eesti vanema
rahvalaulu – regilaulu – vormi. Võimalik, et sellesse aega on
tagasi viidavad ka vanimad regilauluviisid – sageli vaid 4-5 noodi
ulatuses liikuvad lihtsad meloodiajoonised.
</div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
Vanasti
lauldi ning tehti muusikat peamiselt lõbu, meelelahutuse ja ürituste
jaoks. Laulmine võis inimesi aidata meelt muuta, või õpetada
neile vanu tarkusi, mida anti põlvest põlve edasi.
</div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
Tehti veel muusikat tantsimise jaoks, et hoida rütmi tantsu ajal ja
et oleks lõbusma kaasa elada tantsu tegevustele.</div>Eye Girl :)http://www.blogger.com/profile/17042464506374667044noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-204161051667284068.post-64187266325985461242012-05-31T04:36:00.001-07:002012-05-31T05:02:52.296-07:00Rahvalaul<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
Eesti
rahvamuusika jaguneb kaheks osaks:</div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
<b>vanemaks
rahvalauluks</b> ja <b>uuemaks rahvalauluks</b>.
</div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
</div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
<u><b>Vanemal</b></u> rahvalaulul ehk regilaulul on kolm tähtsat
komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu teksti iseloomustab
algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli
värsitõusu ja -langust.</div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord
lauldi ka üksi, näiteks karjatamisel või lapse hällitamisel.
Tüüpilised olid töölaulud ning Kiige-, mängu- ja tantsulaulud .</div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/O6O18wwNC0Q?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<br /></div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
<a href="http://www.blogger.com/" name="Uuem_rahvalaul"></a>
<span style="font-style: normal;"><u><b>Uuem rahvalaul</b></u></span><br />
<br /></div>
<br />
<div align="LEFT" style="font-style: normal; margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
<br /></div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
19.
sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said
lõppriimilised stroofilised rahvalaulud. Need laulud on välja
kujunenud Euroopa muusika näiteks <a href="http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saksa_muusika&action=edit&redlink=1">saksa</a>,
<a href="http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rootsi_muusika&action=edit&redlink=1">rootsi</a>,
<a href="http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Soome_muusika&action=edit&redlink=1">soome</a>,
<a href="http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Läti_muusika&action=edit&redlink=1">läti</a>
ja <a href="http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Slaavi_muusika&action=edit&redlink=1">slaavi</a>
muusika mõjutustel.</div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
Uuem
rahvalaul oli vanemast mitmekesisem ja seda hakati ka pillisaatel
mängima.</div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
<br /></div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
Uuema
rahvalaulu põhitunnused on lõppriim ja salmid. Nad olid veel
pikemad ning keerulisemad ja mõned veel kiirema rütmiga. Tüüpilised
olid meeste- ja naistelaulud, Ringmängu- ja tantsulaulud .</div>
<br />
<div align="LEFT" style="margin-bottom: 0cm; margin-right: 0.04cm;">
Uuemat
rahvalaulu esitati üksi, harvem mitmekesi <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Viiul">viiuli</a>,
<a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Lõõtspill">lõõts</a>- või
<a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Torupill">torupilli</a> saatel.
Uuema rahvalaulu ülesanne erines regilaulu omast, uuemat laulu
esitati ajaviiteks puhkeajal. Uuema rahvalaulu autor on teada või
tema isik on tuvastatav.
</div>Eye Girl :)http://www.blogger.com/profile/17042464506374667044noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-204161051667284068.post-38491268229317814542012-05-31T04:30:00.004-07:002012-05-31T04:58:54.161-07:00Eesti Rahvapillid<br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Mis on rahvapill? Üsna
selgelt on muusikariista ja rahvapilli mõiste 1974.a kokku võtnud sloveenia
etnomusikoloog Julian Strajnar:“ Muusikariistaks peame iga eset, millel võime
teadlikult tekitada helisid, mis esindavad meile muusikat selle sõna kõige
laiemas tähenduses. Kui pilli kasutatakse igapäevaelus mitmesuguste
rahvakultuuri ilmingute saateks, peame seda rahvapilliks, seda isegi siis, kui
see on ostetud, valmistatud tehases või laenatud naabruses elavalt etniliselt
rühmalt. Pilli tarvitus on meile esmajärgulise tähendusega.“<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Eesti rahvapillideks on
tavaliselt peetud maarahva kasutuses olnud pille ja muid
helitekitamisvahendeid.<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Veel kuni 20. sajandi
algupooleni oli pillimäng valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele
tegevusele sobivaks.<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Pille saab liigitada
kasutusala ja helitekitamise järgi.<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/PWBNFzTL3Ao?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Laias laastus võib
eesti rahvapillid jagada nelja rühma: puhkpillid, keelpillid, lõõtspillid ja
löökpillid.<o:p></o:p></span></div>Eye Girl :)http://www.blogger.com/profile/17042464506374667044noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-204161051667284068.post-40113084671362099292012-05-31T04:30:00.001-07:002012-05-31T04:30:10.308-07:00Puhkpillid<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 16pt; line-height: 115%;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></b><br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Puhkpillid on kõige
arvukam pillirühm eesti rahvapillide seas. Heli tekitamise printsiibi järgi
võib eesti rahvalikud puhkpillid jagada kolmeks: flöödi tüüpi, klarneti tüüpi,
trompeti tüüpi.<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Flöödi tüüpi puhkpillid
on kõik erinevad vilepillid. Näiteks: pajupill, vilepill, putkepill.<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Klarneti tüüpi
puhkpillid on kõrrepill ja roopill. Need valmistati vastavalt viljakõrrest või
pilliroost. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Need pillid
võimaldasid mängida üsna keerulisi viise. Roopillist on välja arenenud eesti
kõige tuntum puhkpill - torupill. Torupill koosneb tuulekotist ja torudest. Tuulekott
valmistati saartel ja randades harilikult pargitud hülgemaost, sisemaal mõne
suurema looma maost, põiest, koera- või kitsenahast. <o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Trompeti tüüpi
puhkpillid on igasugused sarved ja pasunad. Näiteks karjasarv ja karjapasun.<o:p></o:p></span></div>Eye Girl :)http://www.blogger.com/profile/17042464506374667044noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-204161051667284068.post-34431967611613906982012-05-31T04:29:00.003-07:002012-05-31T05:00:40.828-07:00Keelpillid<br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Keelpillidest on Eestis
kõige vanem kahtlemata kannel.</span><span style="font-family: Calibri;"> </span><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Kannel jaguneb põhitüübilt kolmeks:
väikekannel, uuem kannel,</span><span style="font-family: Calibri;"> </span><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">saate- ehk akordkannel.</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<object class="BLOGGER-youtube-video" classid="clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000" codebase="http://download.macromedia.com/pub/shockwave/cabs/flash/swflash.cab#version=6,0,40,0" data-thumbnail-src="http://i.ytimg.com/vi/kZ_x1-udveM/0.jpg" height="266" width="320"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/kZ_x1-udveM?version=3&f=user_uploads&c=google-webdrive-0&app=youtube_gdata" />
<param name="bgcolor" value="#FFFFFF" />
<embed width="320" height="266" src="http://www.youtube.com/v/kZ_x1-udveM?version=3&f=user_uploads&c=google-webdrive-0&app=youtube_gdata" type="application/x-shockwave-flash"></embed></object></div>
</div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Vanuselt järgmine
keelpill on Eestis hiiu kannel. Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. Primitiivsetest
keelpillidest on Eestis mõnevõrra kasutusel olnud põispill. 20. sajandi alguses
levisid rahvalike pillidena üsna laialt kitarr ja mandoliin.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/9c3YRjjLoiw?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<div class="separator" style="clear: both; margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: center;">
<br /></div>
<div align="left" class="separator" style="clear: both; margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: center;">
Eestis mängitakse ka kitarri.</div>
<div align="left" class="separator" style="clear: both; margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: center;">
<br /></div>
<div align="left" class="separator" style="clear: both; margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/AHgh2J3Rjhk?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<div align="left" class="separator" style="clear: both; margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: center;">
</div>Eye Girl :)http://www.blogger.com/profile/17042464506374667044noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-204161051667284068.post-48904054064291792732012-05-31T04:29:00.001-07:002012-05-31T04:53:57.192-07:00Lõõtspillid<br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Esimese lõõtspilli
valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann 1822. a.</span><span style="font-family: Calibri;"> </span><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Pillil
oli kolmnurkne lõõts ja see<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>meenutas
välimuselt lahtikäivat raamatut. Sellega sai mängida ainult meloodiat. Eestisse
jõudsid lõõtsad meremeeste ja kaupmeeste vahendusel üsna kiiresti. Esimesed
pillid olid ühe-, hilisemad kaherealised. Üsna varsti asusid kohalikud
pillimeistrid lõõtspille valmistama. Kõige kuulsam kohalik meister oli Võrumaa
mees August Teppo (1875-1959), kelle valmistatud pille teised meistrid hiljem
jäljendama hakkasid. <o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Esimesed akordionid
jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist,
Saksamaalt. Esimesed akordionistid omandasid pilli käsitsemise iseõppimise
teel.</span><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/o-S5gbZxn20?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
</div>Eye Girl :)http://www.blogger.com/profile/17042464506374667044noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-204161051667284068.post-74411294572531339172012-05-31T04:28:00.002-07:002012-05-31T05:37:38.684-07:00Löökpillid & Rahvatants<br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Löökpillid on Eestis
üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Löökpillid on näiteks: Lokulaud,
käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram. <o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Lokulaud kujutab endast kahe posti vahele
kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe,
harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Lokulauda kasutati
signaalinstrumendina.<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Parmupill ei kuulu
otseselt löökpillide hulka, kuid tema tööpõhimõte sarnaneb löökpillide
tööpõhimõttele, kus heli tekitajaks on pilli materjal ise oma jäikuse tõttu.
Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist
keeleke. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim
Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis
parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Parmupill on kogumas taas
suuremat populaarsust ning selle mängu saab õppida pärimusmuusika õppelaagrites
ning kõrgkoolis.</span><br />
<br />
<br />
<br />
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><o:p>Rahvatants:</o:p></span><br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/d02nrZK3xvc?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
</div>Eye Girl :)http://www.blogger.com/profile/17042464506374667044noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-204161051667284068.post-14817895600298584222012-05-31T04:27:00.001-07:002012-05-31T04:27:37.882-07:00Kasutatud kirjandus<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Igor Tõnurist jt.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>„Eesti rahvapille“<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Igor Tõnurist „Pillid
ja pillimäng eesti külaelus“<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<a href="http://www.rahvamuusika.ee/?s=113"><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="color: blue;">http://www.rahvamuusika.ee/?s=113</span></span></a><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Koostas: <o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Tanel Laane <o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 10pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; line-height: 115%;">6A<o:p></o:p></span></div>Eye Girl :)http://www.blogger.com/profile/17042464506374667044noreply@blogger.com0